top of page

8 põlisrahva iidset puhastuse rituaali

  • Writer: Maria
    Maria
  • Nov 3
  • 7 min read

Kogu ajaloo vältel on kultuurid üle maailma tunnistanud puhastusrituaalide tähtsust keha, vaimu ja hinge puhastamisel ning uuendamisel. Need iidsed tavad olid sügavalt juurdunud paljude religioonide, erinevate piirkondade kultuuritraditsioonide ja vaimsete ideoloogiate uskumustesse.


Põlisrahvad justkui teadsid, et puhastumine on oluline. Iidse Egiptuse Niiluse jõe kallastelt Jaapani randadeni ja Austraalia südameni on lugematud tsivilisatsioonid välja töötanud unikaalseid ja keerukaid rituaale, mille eesmärk on saavutada vaimne harmoonia ning puhastada inimesi, paiku ja esemeid ebapuhtusest. Kuigi paljud neist rituaalidest on aegade jooksul kadunud, püsivad mõned neist tänapäevani.


Uurisime lähemalt ja siin on kaheksa märkimisväärset iidset puhastusrituaali maailma eri nurkadest, millest igaüks peegeldab oma ühiskondade sügavat vaimset tarkust ja ajatuid tavasid.


Puhtus enne jumalikkust, Iidne Egiptus

Tsivilisatsioonina olid vanad egiptlased puhtusest üsna vaimustunud, ja puhtuse hoidmine oli sügavalt juurdunud nende religioossetesse uskumustesse. Seetõttu viisid egiptlased läbi terve hulga erinevaid puhastusrituaale. Nende hulka kuulusid rituaalne pesemine, viiruki ja lõhnaainete kasutamine, õliga võidmine, paastumine, ohvrid ning maagilised loitsud ja manamised, mainides vaid mõnda.


Kaks kõige tähtsamat puhastusrituaali (mida peeti elutähtsaks eelmänguks vaimse tegevuse alustamisele või pühadesse paikadesse, näiteks templitesse sisenemisele) olid rituaalne pesemine ja rituaalne suplemine. Väga sageli hõlmasid need rituaalid puhastusprotsessi pühas Niiluse jões suplemise kaudu.


Papüürusel kujutatud puhastuse rituaal
Papüürusel kujutatud puhastuse rituaal

Vaimset puhastust otsijad läbisid rituaalse vanni, mis sümboliseeris füüsilise ebapuhtuse ning negatiivse energia maha pesemist. Voolava Niiluse vee, mida austati kui elulist jõudu, usuti omavat jumalikke omadusi, mis võisid puhastada hinge ja ühendada inimese jumalatega. Rituaali tähtsus ulatus isiklikust puhastusest kaugemale, omades tohutut vaimset tähendust ka teel hauatagusesse ellu.


Muidugi ei elanud kõik Niiluse ääres, et lihtsalt kiirelt vees käia. Seepärast kasutati Niiluse vett mõnikord koos õlide ja muude ainetega võidmistseremooniatel. Arvati, et see võidmine annab osalejatele kaitsvaid ja puhastavaid omadusi.


Neid pühasid riitusi läbides püüdsid vanad egiptlased saavutada vaimset harmooniat ja säilitada oma pühad sidemed nende elu valitsenud jumalike jõududega. Tänapäeval annavad arheoloogilised tõendid ja ajaloolised ülestähendused väärtusliku ülevaate sügavast lugupidamisest, mida egiptlased nende ajatute puhastusrituaalide vastu tundsid.


Eleusise müsteeriumid, Vana-Kreeka

Kreeka Eleusise müsteeriumid, mida peeti igal aastal Eleusise linnas, olid iidse Kreeka tuntuimad ja salajasemad religioossed rituaalid. Need müsteeriumid olid pühendatud põllumajanduse jumalannale Demeterile ja tema tütrele Persephonele ning sümboliseerisid elu, surma ja taassünni tsüklit.


Eleusise müsteeriumid koosnesid kahest osast, väikestest ja suurtest müsteeriumidest. Väikesed müsteeriumid toimusid kevadel, veebruari ja märtsi paiku Ateenas, ning need toimusid kandidaatide ettevalmistamiseks suurteks müsteeriumideks, mis leidsid aset hiljem Eleusises.


ree

Kuigi väikeste müsteeriumide kohta ei ole palju teada (neid kutsutakse ju müsteeriumideks), teame, et osalejad läbisid puhastusrituaalid ja said esialgseid õpetusi müsteeriumide kohta, mis avaldatakse suurtes müsteeriumides. Nende puhastusrituaalide eesmärk oli kõrvaldada igasugused ebapuhtused või patud, mis võisid takistada pühitsetute juurdepääsu jumalikule teadmisele ja vaimsele valgustumisele.


Rituaalide täpsed üksikasjad olid kiivalt hoitud, kuid ajaloolased usuvad, et need võisid sisaldada meres suplemist, paastumist, teatud toitudest hoidumist ja suure tõenäosusega ka seksuaalse karskuse perioodi. Lisaks võisid kandidaadid palvetada, ohverdada ja teha muid pühendumise akte, et puhastada oma hinge ja näidata oma pühendumust jumalannadele Demeterile ja Persephonele.


Lustratio rituaal, Vana-Rooma

Sarnaselt kreeklastele ja egiptlastele harrastasid ka roomlased mitmesuguseid puhastusrituaale. Üks tähtsamaid oli Lustratio rituaal, pühalik puhastustseremoonia, millel oli sügav tähendus Vana-Rooma usulistes tavades.


Mõiste "lustratio" pärineb ladinakeelsest sõnast lustrare, mis tähendab puhastama. Sarnaselt egiptlastele viisid roomlased seda rituaali sageli läbi enne olulisi religioosseid sündmusi.


Kuigi paljud puhastusrituaalid keskendusid pigem üksikisikule, oli lustratio rituaali peamine eesmärk tagada kogukonna heaolu ja õitseng ning puhastada inimesi ja paiku igasugusest tajutavast pahatahtlikest jõududest. Seda võis kasutada isegi tervete linnade ja armeede kaitsmiseks korraga.


Mõnikord võis lustratio tähendada ka loomade ohverdust
Mõnikord võis lustratio tähendada ka loomade ohverdust

Rituaalist oli erinevaid variatsioone, kuid tseremoonia hõlmas tavaliselt protsessiooni, kus inimesed läbisid või liikusid ümber puhastavate elementide, nagu tuli või suits, või valati/pritsiti nende (või puhastatava objekti) peale püha vett, mis oli sageli segatud ürtide või muude ainetega. Need inimesed läbisid sageli ise mitmesuguseid ettevalmistavaid toiminguid, et ennast puhastada. See võis hõlmata paastumist, teatud tegevustest hoidumist ja tseremoniaalsete vannide võtmist.


Lustratio oli oluline osa Rooma avalikust elust ja seda viidi sageli läbi kriitilistel hetkedel, näiteks enne sõjakäikudele asumist, pärast märkimisväärsete sündmuste lõppu või kollektiivse kriisi ajal. Roomlased pidasid neid puhastusrituaale elutähtsaks jumalate soosingu säilitamiseks ning riigi ja rahva heaolu tagamiseks.


Higista oma patudvälja, Maiad

Kui me mõtleme maiade rituaalidele, mõtleme tavaliselt veristele inimohvritele, kuid tegelikult oli neil ka oma osa veretutest puhastusrituaalidest. Kõige tähtsam neist oli Maiade Higistamistelgi tseremoonia, tuntud ka kui Temazcali tseremoonia.


See rituaal oli iidse maiade tsivilisatsiooni püha ja austatud tava ning on elanud edasi teiste Mesoameerika põlisrahvaste seas. Rituaali viidi läbi Temazcal'is, mis tähendab nahua keeles (suure osa Mesoameerika keel) "kuumuse maja". See on põhiliselt kivist või savitellistest ehitatud higistamistelk.


Osalejad kogunesid sellesse pühasse ruumi, mida soojendati selle keskele paigutatud vulkaaniliste kividega. Seejärel valati kividele ravimtaimedega segatud vett, mis tekitas auru ja intensiivset kuumust. Mitte liiga erinev sellest, mida paljud meist tänapäeval spordiklubis teevad.


Puhastumine läbi higistamise. Sarnane meie sauna loogikale
Puhastumine läbi higistamise. Sarnane meie sauna loogikale

Pole üllatav, et see pani kõik rohkelt higistama. Usuti, et see liigne higistamine aitab keha füüsiliselt ja vaimselt puhastada, vabastades negatiivseid energiaid ning aidates osalejatel saavutada tasakaalu ja harmoonia seisundit. Tseremooniat juhendas tavaliselt šamaan, kes juhtis rituaali laulude, palvete ja vaimsete juhiste kaudu.


Tänapäeval praktiseeritakse Temazcali tseremooniat Mehhiko ja teiste Kesk-Ameerika osade erinevates põlisrahvaste kogukondades, samuti inimeste seas, kes on huvitatud traditsioonilisest tervendamisest ja vaimsetest tavadest. Eriti on tseremoonia kogunud populaarsust heaolu- ja vaimsetes puhkelaagrites, meelitades ligi isikuid, kes otsivad sügavat ja transformeerivat kogemust. Teadaolevalt on ka Eestis palju läbiviidud higitelgi rituaale.


Puhastatud läbi looduse, Jaapan

Jaapanis on üks populaarsemaid puhastusrituaale Misogi (禊) rituaal, mida võib tõlkida kui "rituaalset puhastust". Traditsioon ulatub sajandite taha ja on sügavalt juurdunud Shinto religiooni. See on vaimne praktika, mille eesmärk on puhastada meelt, keha ja vaimu ebapuhtusest ja negatiivsetest mõjudest, et saavutada uuenemise ja vaimse selguse tunne.


Sarnaselt higitelgile, praktiseeritakse Eestis ka veejoa puhastust
Sarnaselt higitelgile, praktiseeritakse Eestis ka veejoa puhastust

Shinto religioonil on tihedad sidemed loodusega ja seetõttu viiakse Misogi tavaliselt läbi looduslikes kohtades, nagu jõed, joad või meri, kuna vett peetakse Shinto uskumustes pühaks ja puhastavaks elemendiks. Usutakse, et voolavasse vette kastumine peseb minema füüsilised ja vaimsed ebapuhtused. See võimaldab usklikel luua sügavama ühenduse kami'dega ehk looduses elavate väiksemate vaimude/jumalustega.


Osalejad sisenevad külma vette (sageli joa all) ja kasutavad šokki, et aidata neil keskenduda hingamisele. Seejärel alustavad nad meditatsiooni, kus jääkülm vesi aitab neil saavutada kõrgendatud teadvuse seisundi.


Nagu paljud rituaalid selles nimekirjas, ei piirdu Misogi konkreetse sündmuse või ajaga; seda saab läbi viia individuaalselt või rühmana festivalide, tseremooniate või isiklike vaimsete tavade ajal. Tegelikult on see endiselt populaarne osa tänapäeva Jaapani elust ja on mõjutanud ka Jaapani kultuuri ja vaimsete tavade teisi aspekte, sealhulgas võitluskunste ning erinevaid meditatsiooni ja teadveloleku vorme.


Siseruumides suitsetamine, Põlisameerika

Põlisameerika Suitsutamise Tseremoonia on püha rituaal, mida viivad läbi erinevad põlisrahvaste hõimud kogu Põhja-Ameerikas. Rituaal võib hõimuti oluliselt erineda, kusjuures igal neist on oma unikaalsed tavad, kuid mõned elemendid on universaalsed.


Need puhastusrituaalid hõlmavad tavaliselt pühade ürtide põletamist (nagu salvei, seeder, magusrohi või tubakas) "suitsutuskausis" või merekarpides. Tekkinud suitsu lehvitatakse õrnalt puhastatava kohale, olgu selleks siis inimene, tähtis ruum või püha ese.


Suitsul on kaks eesmärki: esiteks arvatakse, et see puhastab negatiivsetest energiatest, mõtetest ja vaimudest. Ja teiseks arvatakse, et suits võib toimida sõnumitoojana, kandes inimeste palveid taevasse.


Puhastumine läbi suitsu
Puhastumine läbi suitsu

Puhastusrituaalina viiakse suitsutamise tseremooniat läbi erinevatel eesmärkidel, näiteks inimeste puhastamiseks enne tähtsaid sündmusi või tseremooniaid, eluruumide või pühade alade puhastamiseks, uute kodude õnnistamiseks ning tervenduse või palvete pakkumiseks haigetele. Tänapäeval ei teosta seda aga ainult põlisameeriklased; suitsutamine on kogunud populaarsust ka väljaspool põlisameerika kogukondi, kuna seda tunnustatakse selle vaimsete ja terviklike eeliste tõttu.


Kurnav Panchakarma, Hindud

Kõigist nimekirjas olevatest rituaalidest kõlab Panchakarma rituaal ilmselt kõige kurnavamana. Mõiste "Panchakarma" tähendab sanskriti keeles "viis tegevust" või "viis ravi", viidates viiele terapeutilisele protseduurile, mis on seotud selle püha puhastus- ja detoksikatsioonirežiimiga.


Rituaal on loodud kolme dosha (Vata, Pitta ja Kapha) tasakaalustamiseks kehas ja kogunenud toksiinide (ama) eemaldamiseks, et taastada optimaalne tervis ja elujõud. Need sarnanevad vanale uskumusele neljast kehavedelikust (humors), ning usutakse, et dosha'de tasakaalustamatus ja toksiinide olemasolu aitavad kaasa erinevatele terviseprobleemidele ja haigustele.


Esimene neist ravimeetoditest on Vamana (oksendamine), mis hõlmab terapeutilist oksendamist. Seejärel on Virechana (puhastus), mille käigus osalejad võtavad tugevaid lahtisteid. Sellele järgneb Basti (klistiir), mis sisuliselt hõlmab Virechana jääkide minema pesemist. Järgmine on Nasya (nina kaudu manustamine), mis puhastab ninaõõnesid. Viimane etapp on Rakta Moksha (verevalamine), mis on väikese koguse vere väljalaskmine konkreetsetest piirkondadest, et eemaldada verest lisandeid ja tasakaalustada dosha't. Tihti kasutatakse selleks kaane, kes su verd puhastavad.


ree

Rituaal on inimeseti erinev ja tavaliselt algab põhjaliku konsulteerimisega Ayurveda praktikuga, kes hindab indiviidi dosha tasakaalustamatust ja tervislikku seisundit. Selle hinnangu põhjal koostatakse isikupärastatud Panchakarma raviplaan, mis sisaldab sobivat kombinatsiooni viiest protseduurist. Nii Indias kui ka Eestis on võimalik protseduurist osa võtta.


Mikveh, puhastav vann, Juudid

Mikveh on rituaalne vann, mida kasutatakse judaismis mitmesugustel eesmärkidel, kuid peamiselt puhastamiseks. See tava on sügavalt juurdunud juudi traditsiooni ja seda on järginud nii mehed kui naised tuhandeid aastaid. Sõna pärineb heebrea juurest k-v-h, mis tähendab "kogunema" või "korjama", ja see viitab vee kogumisele kastmise eesmärgil.


Mitmes mõttes on Mikveh sarnane Shinto Misogi rituaaliga. Mikveh on loodusliku, voolava vee bassein või spetsiaalselt ehitatud vann looduslike veeallikatega. Kuigi seda kasutatakse peamiselt üksikisikute rituaalseks puhastamiseks, saab seda kasutada ka teatud esemete ja nõude puhastamiseks, mida kasutatakse spetsiifilistes religioossetes tseremooniates.


Allikas: Chris 73 / Wikimedia Commons
Allikas: Chris 73 / Wikimedia Commons

Nagu paljud teised puhastusrituaalid, viiakse Mikveh sageli läbi oluliste elu sündmuste puhul, näiteks valmistumisel abieluks, pärast menstruatsiooni, sünnituse järgselt ja judaismiks pöördumise protsessi käigus. Sarnaselt ristimisele kristluses sümboliseerib Mikveh'sse kastmise akt sümboolset taassündi, pestes minema ebapuhtused ja andes indiviidile uuenenud vaimse seisundi.


Mikveh'l on judaismis sügav vaimne tähendus, teenides uuenemise, vaimse kasvu ja ühenduse loomise vahendina Jumalaga. See iidne ja püha traditsioon jääb juudi usuliste ja kultuuriliste tavade oluliseks aspektiks, hoides au sees rituaalse puhtuse ja vaimse pühaduse püsivat tähtsust juudi elus.


Lõpetuseks

Paljud neist puhastusrituaalidest on üllatavalt sarnased, paljastades universaalse inimliku soovi vaimse puhtuse ja uuenemise järele. Need iidsed tavad, mis on sügavalt põimunud kultuuriliste ja religioossete uskumustega, on kujundanud arvukate tsivilisatsioonide vaimset identiteeti.


Need rituaalid rõhutavad ka eelistavat suhet religiooni ja teaduse vahel. Kõik need rituaalid eelnevad meie kaasaegsele arusaamale hügieenist sadade aastatega, kuid näitavad, et isegi ilma nende teadmisteta olid meie esivanemad teravalt teadlikud puhtuse hoidmise tähtsusest. Kuna mõned neist rituaalidest võetakse omaks kaasaegsete tervikliku meditsiini praktikute poolt, on oluline meeles pidada, kust need pärinevad, ja olla teadlik nende kultuuripärandist.


Ka vanad eestlased on lugu pidanud nii loodusest, hiljem saunast ning moodses Eestis nii suitsust, viirukitest, paastust kui ka digitaalsest maailmast eemaldumisega. Enamik rituaalid on meile tänase päevani kättesaadavad. Võib olla ehk peaksime kõik tihedamini mõne tseremoonia läbima.

bottom of page