James Webbi teleskoop kinnitab ja avastab teaduse jaoks müstilisi ja teadmata asju
- Maria
- 2 days ago
- 3 min read
James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) viimased vaatlused on pannud astronoomid suurde hämmingusse. Kogutud andmed ei sea ainult kahtluse alla praegust kosmoloogia mudelit, vaid toovad päevavalgele mustreid, mis kõlavad otsekui otse vanadest hermeetilistest tekstidest või Vedade kosmilisest geomeetriast.
Valguse koridorid pimeduse südames
Linnutee keskmes asuvas hiiglaslikus molekulaarpilves Sagittarius B2 on Webb tuvastanud täiesti ootamatud kitsad valguskanalid. Need on justkui laserkiirega lõigatud tunnelid läbi piirkonna, kus footonid peaksid täielikult neelduma. Teadlased selgitavad neid noorte tähtede võimsate väljavooludega, mis puhastavad gaasi- ja tolmuteed.
Esoteeriline tõlgendus näeb selles otsest ilmingut põhimõttest „nagu üleval, nii all“.
Valgus (teadlikkus) loob endale tee läbi näiliselt läbitungimatu pimeduse (materiaalse tiheduse), kui rakendatakse piisavalt puhastavat ja suunavat jõudu. Need koridorid on kosmilised „siddhi-kanalid“ ehk täpselt sellised, millest räägivad jooga- ja alkeemiatekstid, kus kõrgem teadvus avab läbipääsu madalamatesse tihedustesse.
Lisaks, 2024. aasta lõpus avastasid eROSITA röntgenteleskoobi abil töötavad astronoomid vähemalt kaks laialdasemat “kanalit” või “tunnelit”, mis suunduvad meie päikesesüsteemist väljapoole.
See tunnel ulatub Kentauruse tähtkuju poole ja näib ühendavat meie kohalikku mulli galaktikas teise "supermulli" struktuuriga. See tähendab, et meie päikesesüsteem ei ole eraldatud kosmiline saareke, vaid pigem osa suuremast, dünaamilisest kuplite ja tunnelite võrgust ehk galaktika sees võib olla mitu ühendatud agaralt kuumade õõnsuste ja kanalitega piirkonda.
Mida me veel ei tea on see, et kuidas need täpselt toimivad ja kas neid on meil võimalik kasutada ka kosmoses liikumiseks.
Päripäeva domineeriv kosmiline keeris
Üle 70% varajase universumi galaktikatest, mida Webb on uurinud, pöörlevad vaatleja seisukohast päripäeva. Statistiline tõenäosus selliseks asümmeetriaks juhuslikus universumis on sisuliselt olematu. See kinnitab hüpoteesi, et kogu meie universum võib olla suurema pöörleva musta augu (või algse „primaalse keerise“) siseprojekt.
Päripäeva liikumist on iidsetest aegadest peetud eluenergia, loomise ja korra sümboliks (päikeseratas, mezinide keerised jne). Webb on justkui kosmiliselt kinnitanud, et loomise impulss on universumis domineeriv ja ühesuunaline.
Geomeetrilised mustrid ja kosmilised sillad
Lisaks on Webb leidnud täiuslikke spiraalgalaktikaid juba 500–800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, ajal, mil standardmudeli järgi peaks valitsema vaid kaootiline gaasisegu. Avastatud on ka viiest galaktikast koosnev kompaktne rühm, mis moodustab peaaegu täiusliku viisnurga, ning kahe galaktika vahel helendav gaasisild, kus toimub plahvatuslik tähesünni protsess.
Need leiud viitavad, et universumi „kuldne proportsioon“ ja korrastav informatsiooniväli oli olemas juba algushetkedel ehk täpselt nii, nagu Platoni kehad, Fibonacci spiraal või Sri Yantra geomeetria esindavad kosmilist mustrit. Gaasisild on otsene analoog nähtamatute energiavoolude ja teadvuseühenduste vahel koht, kus „kaks saab üheks“ ja sünnib uus loomine.
Hubble'i pinge
JWST on kinnitanud, et universum näib paisuvat põhimõtteliselt erineva kiirusega, olenevalt sellest, kuidas seda mõõta. Kosmoloogias on see tekitanud kriisi, mida tuntakse kui "Hubble'i pinget" (Hubble Tension). See lahknevus näitab kas seda, et meie arusaam tumeainest ja tumeenergiast on täiesti vale või et meie praegustest mudelitest väljaspool eksisteerib tundmatu füüsika.
Mõned tõlgendused viitavad sellele, et võime olla tunnistajaks tõenditele mitme universumi või dimensiooni vastastikmõjust või et aegruumi struktuur ise toimib teisiti, kui Einstein seda ennustas. See viitab fundamentaalsele veale teadmistes, mida esoteerikas on alati käsitletud kui varjatud kosmiline seadus.
Saturni võimatud atmosfääristruktuurid
Hiljuti leidis Webb Saturnilt kaks enneolematut atmosfäärimoodustist, mis praeguse füüsika kohaselt ei tohiks eksisteerida. Esimene on tumedate helmeste ahel, mis triivib Saturni ionosfääris ja millel pole teadaolevat analoogi ühelgi planeedil. Teine on katkendlik kuueharuline tähemuster stratosfääris ehk asümmeetriline ja erineb kõigest, mida mujal Päikesesüsteemis on täheldatud.
Neil struktuuridel puudub magnetosfääri või virmaliste seletus ja need püsivad iseseisvalt, mis viitab väga lokaliseeritud ja dünaamiliselt stabiilsetele struktuuridele, mis toimivad tundmatute elementide kaudu. Need püsivad geomeetrilised mustrid meenutavad Vana-Egiptuse ja Sumeri planetaarsete jumaluste sümboleid ning viitavad arusaamale, et planeedid ei ole pelgalt gaasikogumid, vaid korrastatud energiakeskused.
Universum ei ole juhuslik
James Webbi teleskoop ei paku meile enam ainult ilusaid pilte kosmosest, vaid ta näitab, et universum on elav, teadlik ja omab sügavat eesmärki.
Need avastused (valguskoridorid, ühtne pöörlemissuund, täiuslikud geomeetrilised mustrid ja müstilised "sillad") moodustavad ühtse ja lihtsa arusaama:
Universum on justkui koodiga ehitatud: Kõik järgib samu sügavaid mustreid ja reegleid.
Kaoses on alati peidus lahendus: Isegi kõige tihedamas pimeduses on olemas tee (valguskoridorid).
Kõik on omavahel ühendatud: Galaktikad suhtlevad nähtamatute "sildade" kaudu.
Teadus on nüüd jõudnud punkti, kus ta kinnitab tuhandeid aastaid vanu tarkusi. Webb ei näita meile lihtsalt tähti, vaid universumi suurt ehitusplaani, mis on täis korda ja eesmärki.
