Kuu loomine ja pööripäev ühes, vaata, mis see sümboliseerib

Detsembri lõpp ei ole kalendris lihtsalt pühade eelne sagimine. Tänavu langevad kaks sügava tähendusega hetke teineteisele väga lähedale, 20. detsembril (kell 03:43 Tallinn) toimub kuu loomine ning 21. detsembril (17:03) talvine pööripäev. Astronoomiliselt on need täpselt määratavad sündmused.

Sümboolselt ja psühholoogiliselt on tegemist aga ajaga, mil paljud inimesed tunnevad vajadust peatuda, järele mõelda ja teha otsuseid, mis ulatuvad kaugemale ühest nädalast või aastast.

Kuu loomine tähendab vaikus enne algust

Kuu loomine ehk noorkuu tähistab hetke, mil Kuu ei ole Maalt nähtav. See on tsükli alguspunkt, aeg, mil midagi uut hakkab kujunema, kuid pole veel vormi võtnud. Paljudes kultuurides on noorkuud peetud sobivaks ajaks kavatsuste seadmiseks ja uute alguste planeerimiseks.

Kuu loomisele järgneb noorkuu, mis sümboliseerib justkui J tähte. Seda on lihtne meelde jätta, kui näete taevas J kuju, siis teate, et tegu on hea ajaga, et luua uusi asju.

Ka tänapäeva inimese jaoks on sellel oma loogika. Aasta lõpus, kui tempo korraks aeglustub, tekib loomulik küsimus, kuhu ma liigun ja miks? Noorkuu ei soosi niivõrd tegutsemist kui selguse loomist. See on hetk, mil otsused sünnivad vaikselt, enne kui need muutuvad nähtavaks tegudeks.

Talvine pööripäev kui valguse tagasitulek

21. detsembril toimub talvine pööripäev, mis tähendab seda, et on aasta lühim päev ja pikim öö. Sellest hetkest alates hakkab valgus taas kasvama. Astronoomiliselt on see täpne ja mõõdetav sündmus, kuid sümboolselt on pööripäeva tähendus olnud läbi ajaloo erakordselt tugev.

Hele topeltjoon paremal näitab ära, kus me hetkel asume päikesetõusu ja langusega. Tume osa graafikul on öö ja pimedus, hele osa päike ja heledus.

Paljudes traditsioonides on pööripäev tähistanud uue tsükli algust, lootuse taastumist ja elu jätkumist ka pimeduse keskel. Tänapäevases võtmes võib seda vaadelda kui hetke, mil sisemine otsus vajab välist struktuuri: kuidas ma oma valikud päriselus ellu viin?

Miks just see kooslus on eriline

Kuu loomise ja pööripäeva järjestus loob erilise rütmi. Kõigepealt tuleb otsus, seejärel kasv. Kõigepealt sisemine suund, siis valguse suurenemine. See vastab loomulikule loogikale ehk enne, kui miski saab nähtavalt areneda, peab olema selge, mida üldse kasvatada. Metafoorilises tähenduses saab seda vaadata nii: Kui sa istutad õunapuu, siis seal ei hakka kasvama sidrunid, vaid õunad. Seega, pead olema täpne oma soovidega.

Paljud inimesed kogevad sel ajal rahutust või ootamatut selgusehetke. See ei ole juhuslik. Aasta pimedaim hetk toob sageli esile küsimused, mida valguses on lihtsam vältida.

Nullpunkt ja edasiminek

Esoteerilises käsitluses nähakse noorkuud ja pööripäeva kui nullpunkti. Noorkuu sümboliseerib nähtamatut seemet, pööripäev valguse taassündi. Koos moodustavad need hetke, kus vana tsükkel on lõppenud, kuid uus ei ole veel täielikult alanud.

Mõned õpetused räägivad, et just sellistel hetkedel on inimese alateadvus tavapärasest vastuvõtlikum. Mitte maagia mõttes, vaid psühholoogilises ja eksistentsiaalses plaanis: me oleme valmis laskma lahti vanadest lugudest ja kirjutama uusi.

Sellest vaatenurgast ei ole oluline, kas inimene „usub“ astroloogiat või mitte. Oluline on, kas ta kasutab neid looduslikke pause teadlikult või laseb neil mööduda märkamatult.

Väike rituaal neile, kes tahavad teadlikult osaleda

Rituaal ei pea olema keeruline. Pigem on see teadlik tähelepanu enda elule. 20. detsembri õhtul või 21. detsembri varahommikul:

• süüta küünal või istu mõni minut vaikuses

• võta paber ja kirjuta üks lause, mis algab sõnadega: „Järgmises tsüklis liigun ma suunas, kus…“

• kirjuta teine lause: „Ma lasen lahti sellest, mis mind enam ei teeni.“

Paberit ei pea kellelegi näitama. Piisab, kui see on ausalt tehtud, sest muutused saavad toimuda ainult läbi aususe. Soovitus on hoida seda kuni kevadise pööripäevani, et näha, kuidas algne kavatsus on ajas muutunud.

Teadlikkus kui vastukaal kiirusele

Ajal, mil detsembrit täidavad müra, tarbimine ja kiirus, pakuvad need kaks päeva võimalust vastupidiseks liikumiseks. Vaiksemaks. Sügavamaks. Täpsemaks.

Aastavahetus ei pruugi alata ilutulestikust. Mõne jaoks algab see hetkest, mil pimeduse keskel tehakse sisemine otsus valguse kasuks ja sellele otsusele antakse aeg kasvada.

Edu!